Oma töös lähtun teadlikult Läänemaa Ühisgümnaasiumi põhiväärtustest (https://www.lyg.edu.ee/info/visioon-ja-missioon/) ning seon need igapäevase õpetamispraktika, koostöö ja professionaalse arenguga.
Organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest lähtumise näited
Esiteks väljendub minu töö koostöö ja hoolivuse väärtuste järgimises õppetöö läbipaistvas ja õppijat toetavas korraldamises. Minu kursuste ülesehitus, hindamiskriteeriumid ja õpieesmärgid on õpilastele alati kursuse esimeses tunni kirjelduse all selgelt nähtavad ning detailselt kirjeldatud. Kõik õppematerjalid ja lisamaterjalid on kättesaadavad Stuudiumi keskkonnas Teras. Minu põhimõte õpetajana on, et õpilane peab alati aru saama, mida tunnis tehti, kus asuvad materjalid ja kuidas õppida ka juhul, kui ta tunnis ei viibinud. See toetab ennastjuhtivate õppijate kujunemist ning loob hooliva ja turvalise õpikeskkonna, kus iga õppija on märgatud.
Teiseks lähtun oma töös loovuse ja arengu väärtustest, julgustades nii ennast kui ka õpilasi katsetama ja lahendustele orienteeritult tegutsema. Näiteks valmis 12. klassi stereomeetria kursuse lõputööna loominguline projekt, kus õpilased valmistasid ise ruumilised kehad ning sidusid praktilise loovtöö matemaatiliste arvutuste ja analüüsiga. Sellised tegevused arendavad ettevõtlikkust, probleemilahendusoskust ja loovat mõtlemist.
Enda õigustest ja kohustustest lähtumise näited
Õpetajana pean oma kohustuseks olla arengule orienteeritud ning professionaalse õppiva õpetajana eeskujuks õpilastele. Seetõttu osalen järjepidevalt täiendkoolitustel, sh Eesti Matemaatika Seltsi koolitustel, jätkan õpinguid doktorantuuris ning koostan õpetaja kutse 8. taseme portfooliot. See toetab nii minu õpetamise kvaliteeti kui ka kooli kui õppiva organisatsiooni arengut.
Samas kasutan teadlikult ka oma õigust õppimisele ja enesearengule, sh õppepuhkuse võtmist, mida koolijuhtkond toetab. Pean oluliseks, et areng oleks jätkusuutlik ning tasakaalus vaimse ja füüsilise tervise hoidmisega. Seetõttu väärtustan töö- ja puhkeaja tasakaalu ning rakendan samu põhimõtteid ka oma õpetajatöös.
Tervise väärtustamine ja selle mõju organisatsioonikultuurile
Tervise väärtus on minu töö loomulik osa. Tundides kasutan liikumispause ning pean õpilastega arutelusid vaimse tervise hoidmise võimalustest, sh une olulisusest, ajaplaneerimisest, toitumisest, ekraaniaja piiramisest ja liikumisest. Kasutan mõtleva klassiruumi metoodikat, kus õpilased on tunnis palju püsti ja liiguvad ning kavandan õuesõppe tunde. Samuti aitan kujundada organisatsioonikultuuri, kus tervisest rääkimine on loomulik ja lubatud ning õpetaja heaolu on väärtustatud.
Panus organisatsioonikultuuri kujundamisse
Minu panus organisatsioonikultuuri kujundamisse seisneb õppimist, koostööd, loovust, hoolivust, tervist ja arengut väärtustava mõtteviisi edendamises. Toetan koolikultuuri, kus õpetamine on läbipaistev, õppija on aktiivne ja ennastjuhtiv, loovad lahendused on julgustatud ning õpetaja professionaalne areng ja heaolu on nähtav ja väärtustatud. Teen seda läbi hästi läbimõeldud kursuse ja tundide kava, mis on õpilastele kättesaadavad (tunnikava kirjutan tunni alguses tahvlile) ning läbi tunnikirjelduste, mis on nii selged, et ka õpilane, kes puudus on võimeline selgelt aru saama, mida ja kuidas õpiti. Ühtlasi toetab selline lähenemine õppe diferentseerimist, sest kiiremad saavad ennastjuhtivalt omas tempos liikuda - kogu info on nendele välja toodud.
Ainealane koostöö
Pärast osalemist 51. matemaatikaõpetajate päevadel (7.–8. november 2024) jagasin kolleegidega teadmisi keelendamise kasutamisest matemaatika mõistete selgitamisel, „madal lävi, kõrge lagi“ ülesannete rakendamisest, tehisintellekti tõhusast ja turvalisest kasutamisest matemaatikaõppes, matemaatikamotivatsiooni toetavatest teguritest ning tasemerühmades õppimise kogemustest ja rakendusvõimalustest.
Lisaks juhtisin gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) mitmevõistluse matemaatika osa koostamist ja läbiviimist. Toreda õppepäeva raames kasutasid õpilased linnakeskkonnas orienteerumiseks Actionboundi rakendust ning lahendasid aja ja punktide peale matemaatikaülesandeid. Selline koostöö toetas loovate ja praktiliste õppemeetodite kasutuselevõttu.
Lisaks tegutsen uurimistööde juhendajana, toetades õpilasi uurimisprotsessi kavandamisel, analüüsimisel ja reflekteerimisel. Juhendajana loon selge struktuuri ja ootused, mis aitavad õpilastel kujuneda iseseisvateks ja vastutustundlikeks õppijateks.
Turvaline õppekeskkond on minu jaoks väga oluline ja seetõttu olen juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele, mis meie koolis mõnes valdkonnas on. Peamised kitsaskohad, millele tähelepanu olen juhtinud:
1. Aineõpetajate tundide kirjeldused ja hindamine ei ole läbipaistev ja piisavalt põhjalik. Õpilane, kes puudub ja vastutab järgi õppimise eest, ei saa seda efektiivselt teha. See loob ebaturvalise õpikeskkonna õppija jaoks.
2. Selgelt ainult biheivioristlikku õpiteooriasse uskumine ja selle rakendamine. Juurdekasvuuskumuse puudumine õpetaja puhul. Testimiskeskne tunni ülesehitus läbivalt kogu kursuse vältel (näiteks igaks tunniks 20 võõrsõna selgeks õppida ja selle testimine).
3. Õpilaste puhul sildistava kõnepruugi kasutamine. Klassi ees õpilase töö vigadele tähelepanu juhtimine ja õpilase pingutuse halvustamine.
4. Arendusvaldkonnana, millele olen juhtkonna tähelepanu juhtinud ja mis toetaks turvalise ja toetava töökeskkonna kujunemist minu enda jaoks, näen ainesektsiooni koostöö selgemat ja süsteemsemat korraldust. Minu hinnangul peaks ainesektsiooni töö põhinema kokkulepitud struktuuril, kus on selgelt määratletud töökorraldus ja kaasamise põhimõtted. Selline korraldus aitaks tagada, et info ei liiguks ainult mitteametlikes vestlustes vahetundides ning et kõigil õpetajatel oleks võrdne ligipääs ühisele infoväljale. See vähendaks kõrvalejäämise tunnet ning toetaks teadlikumat, läbipaistvamat ja kaasavamat professionaalset koostööd.
Usalduslik suhtlus lapsevanematega ja õppijate kaasamine
Klassijuhatajana viin läbi lapsevanemate koosolekuid ning 10. klassis arenguvestlusi, kuhu on kaasatud nii õppija kui ka lapsevanem. Selline kolmepoolne vestlus loob ühise arusaama õppija tugevustest, arengukohtadest ja kokkulepetest edasiseks toetamiseks. Tunnen, et lapsevanemad usaldavad mind ning mina usaldan neid – tegutseme ühtse meeskonnana, et toetada õppija koolikogemust ja arengut.
Olen lapsevanematega regulaarses kontaktis kirjavahetuse ja telefonivestluste kaudu. Selline vahetu ja avatud suhtlus võimaldab kiiresti reageerida murekohtadele ning ennetada suuremate probleemide tekkimist. Koostöine ja usalduslik suhtlus toetab õppija heaolu ning loob järjepideva ja turvalise tugivõrgustiku kooli ja kodu vahel.
Andmete jagamine
Jagades infot kolleegide, koolipsühholoogi ja õppenõustajaga lähtun põhimõttest, et edastatav info on asjakohane ning seotud konkreetse rolli ja vajadusega. Jagame tähelepanekuid õppijate õpioskuste, toimetuleku ja arenguvajaduste kohta eesmärgiga kujundada ühtseid ja toetavaid sekkumisi, vältides liigset või ebaolulist andmete edastamist.
Kõik isikuandmeid puudutavad vestlused toimuvad suletud ruumis, kus oleme vestluspartneriga (nt koolipsühholoogiga) eelnevalt veendunud, et viibime ruumis kahekesi. Arenguvestluste dokumentatsioon on konfidentsiaalne ning sellele on ligipääs ainult asjaosalistel.
Järgin igapäevases töös teadlikult andmekaitse põhimõtteid: login alati arvutist välja, kui lahkun ruumist, ning hoolitsen selle eest, et digitaalsed ja paberkandjal andmed ei oleks kõrvalistele isikutele kättesaadavad. Õpilaste tööd/kontrolltööd ja muu info paberkandjal, mis puudutab õpilasi, lasen teatud aja möödudes läbi paberihundi.